HaagisMumm

30 aprill 2007

Kuningannaöö

Täna on Hollandlastel vaba päev, kuningannapäev. Eile õhtul olid linnas suured pidustused. Kesklinna sätiti üles suur lava ja tänavatele hulk väiksemaid lavatorne. Õhtul oli linn täis oranži rõivastunud inimesi. Oli lastega peresid, vanemaid paare ja noortekampu. Joodi rahus õlut ja õõtsuti muusika saatel. Inimesi oli väga palju, samavõrd oli tänavatel prügi.
Tornides mängiti valdavalt teknosegust muusikat. Eelmisel aastal püüti erinevat muusikat pakkuda, aga kuna tornide asetuse tõttu muutus see ühtlaseks sodiks, siis ühtlustati sel aastal stiili. Tegime kambaga linnas väikse tiiru, kuulasime, kuidas kooli õpilased ühel laval mängisid ja läksime kella 1 paiku koju tagasi. Kord aastas võib ju kah.

29 aprill 2007

Praegu on mul tunne, et ma ei oska otsuseid langetada. Poolt- ja vastuargumendid on tavaliselt väga selged ja lihtsad, vähemalt siis, kui need on juba välja öeldud. Ent ma ei oska neid kuidagi sõnastada. Ma leian küll kõiksugu nüansse, aga need kõige olulisemad jäävad kahe silma vahele. Aga samas on mul selleks head kaaslased, kelle nupp nokib paremini. Nemad siis pühivadki mu uduseid prilliklaase.
Võib-olla on esialgu parem, kui mõtisklen jooga põhitõdede üle. Positiivne hoiak kõiges on vast see kõige olulisem hetkel.

28 aprill 2007

Ilmad on väljas nii kenaks läinud. Kõiksugu puud õitsevad, veelindudel sibavad pojad järel ja üldse on kuidagi varasuvine tunne.
Kaks eksamit on nüüdseks (loodetavasti) selja taga. Sellest hoolimata on sagimist palju. Valmistame Intro kontserti ette. Klaverisaatja leidmisega oli jama. Meie enda grupi pianist ütles viimasel hetkel ära. Loomulikult on kõigil juba kiire ja keegi ei taha naljalt lisakohustusi võtta.
Minu enda laulueksam on kuu aja pärast, rütmika eksam ka. Laulueksami kava vajab veel selgitamist ja on jänud veel vaid mõned tunnid.
Eile sain oma elamisloa kätte. Ma ei tea, kas mul seda vaja on, aga loodetavasti hoiab see igasugu sekeldusi ära. Nüüd ei pea ma vhemalt oma Eesti dokumentidega ringi jalutama. Ma ei ole kindel, kas ID-kaart siin üldse ametlik isikutunnistus on. Postkontorist sellega paki ma kätte sain, aga õpilaspiletit mitte. Ja ma ei taha siin kuidagi passiga ringi käia.

26 aprill 2007

Tabamata ime

Praeguse seisuga pole Zauberflöte eest palka õnnestunud saada.
1. Teatati, et käib pankrotimenetlus ja advokaadid töötavad, et meile ikka midagi maksta.
2. Siis saabus teade, et Viable on juba mõnda aega pankrotis ja nüüd on kõik Artiestenverloningeni teha.
3. Kooli peal oli kuulda, et mõned lauljad saavad adkokaadilt kirju.
4. Üks juristiharidusega poiss kogus lepingute koopiaid ja muud infot, et see kõik advokaadile esitada.
5. Tuli teade, et asjaga tegeleb mingi riiklik kindlustusfirma UWV.
6. Äkitsi tuli kindlustusfirmalt teade, et tuleb Haagi teise otsa minna oma lepingut ja passikoopiat kinnitama minna. Kuna teade saadeti tigupostiga, sai osa inimesi selle õigel ajal kätte, teitsele ütles kiri, et tule meile. Mina pole oma kirja siiani näinud.
7. Vahepeal levisid koolis järgmised kuulujutud:
a) Zauberflöte koorile raha ei maksta,
b) ei maksta üldse mitte kellelegi,
c) Othello koorile makstakse umbes pool summast.
8. Helistasin Artiestenverloningeni, kus öeldi, et ma pean nüüd Haagi UWV kontorisse minema. Kuna seal asjast midagi ei teata, pean oma dokumendid kõik kaasa võtma. Nad pidid mulle kik vajalikud andmed meilile saatma, aga ei saatnud. Ilmselt ei suutnud ma oma perekonnanime ja meilidomeeni ikkagi selgelt välja hääldada.
9. Samuti kinnitas Artiestenverloningen, et meile makstakse kogu raha tagasi.
10. Koolis öeldi jälle, et Haagi kontorisse pole mõtet minna.
11. Kuna ma tahtsin täna ikkagi oma paberid korda ajada, hakkasin Artiestenverloningeni inimesi taga ajama. Lõpuks öeldi, et asjaga kursis olev ametnik tuleb kell 12.
12. Enne kui kell 12 sai, sain Hilalt teada, et tuleb hoopis Alkmaari helistada ja seal uus kohtumine kokku leppida.
13. Mobiiltelefoni vastu võtnud mees 1) ei kuulnud mind, 2) sõitis autoga, 3) ei võtnud vastu. Neljandal katsel sain temaga jutule. Andsin oma aadressi ja telefoninumbri ja järgmisel nädalal lepitakse minuga uus kohtumine kokku.

14. Ma imetlen inimesi, kes suudavad taoliste asjade juures rahulikuks jääda. Tõttöelda on ennast naljakas kõrvalt jälgida. Kui vähe on vaja, et ma tielikus segaduses oleks. Kuigi mis mul siin ikka sahmida, teen mida öeldakse ja parem on oma peaga mitte mõelda.
15. Parem oleks hollandi keel selgeks õppida.

23 aprill 2007

Sikk

Ma ajan mõnele asjale ikka tugevalt sõrgu vastu - kui mitte teadlikult, siis alateadlikult. Nimelt unustan ma Intro kontserdi proovid pidevalt ära. Lihtsalt häbi on juba.
Intro-õpetajad arvasid, et oleks tore, kui me nüüd just vahetult enne eksameid ühe kontserdi organiseeriks, puhta ise. Panime suure vaevaga midagi kavalaadset kokku. Mida teha grupiga, kus on kaks trompetit, saksofon, metsasarv, flööt, üks klassikaline ja kolm džässlauljat, kaks klassikaliste ja üks džässlöökpillide mängijat, üks klassikaline pianist, bassimängija ja kitarrist. Praegu on seis selline, et pianist on üleüldse tööga üle koormatud ja minu lugu saata ei võtnud. Ma ei teagi, kas läheme ja häbistame kõik end seal või teeme vinge etteaste.
Ma peaksin sellest projektist palju õppima. Kõige kasulikum oli see leht, kus oli kõik kirjas, mida teoreetiliselt teha tuleb. Kui kõik ülesanded grupi peale ära jagada, ei ole tööd kuigi palju, ent teiselt poolt ei õpi ma suurt midagi raha otsimisest või plakatite trükkimisest. Ma teen seda, mida ma leian end oskavat: juhatan kontserdi sisse ja välja ja kõik. Ideaalis peaks igaüks oma osast teistele ettekande tegema.
Mu väike unistus on varsti kodus üks kontsert teha. Siis pean ma ju ise kõigega hakkama saama: kava koostama, selle kellelegi "maha müüma", esinemispaiga otsima, ajama rahaasjad korda ja nii edasi.
Seniks on mu töö üks kava selgeks õppida. Alles siis saab seda kellelegi müüma minna. Või üldse, mida inimesed kuulda sooviks?

22 aprill 2007

Haagi kasvandik

Mu käest küsiti, kas siit Haagist mõni hea laulja ka tuleb. Täna käisin Dr Anton Philiszaalis, kus kontserdi esimeses pooles laulis Eva Maria Westbroek Straussi nelja viimast laulu. Teises pooles mängis Residentie Orkest (dirigent Claus Peter Flor) Schuberti 9. sümfooniat.
See laulja õppis kunagi sama õpetaja juures, kus minagi nüüd olen. Nagu suured hääled ikka, maadles ta siis kõige elementaarsemate asjadega. Nüüd aastaid hiljem sillerdab ta hääl mureta üle orkestri ja naine ise taltsutab lohejaid fraase nagu ei miskit.

Sel hooajal kuulasin Schuberti 9. sümfooniat teist korda. Nüüd meeldis see mulle hulga rohkem, mitte küll esitus, aga muusika ise. Prantsuse orkestri lähenemine oli kuidagi rafineeritum ja konkreetsem.
Straussi laule olen ma ilmselt kunagi kuulanud, aga ikka veel ei suutnud ma sealt seda võlu üles leida. Minu viga on see, et kuulan liialt palju meloodiat, Straussi puhul peab ilmselt tähelepanu rohkem vertikaalile tõmbama. Samas Rebecca lihtsalt jumaldab seda tsüklit. Ta juhtus seda ise mängima. Tihti ongi nii, et esmapilgul ei tundu lugu midagi erilist, ent kui sellesse veidi süüvida ja tausta uurida, avastad palju põnevat.

21 aprill 2007

Anatoomia

Sattusin oma anatoomiaõpetaja kodulehele. Sealt saab näha, mis koledusi ta meile tunnis näitas. Kuigi jah, iseenesest on tegu ju lihtsalt häälepaeltega, mõned on terved, mõned haiged.

Mõned päevad tagasi istusin kahe Iisraeli tüdrukuga kohvikus. Siis olid just lihavõtted olnud. Kuidagi tulid jutuks nende kombed ja kuidas nad neid siin ikka järgivad. Nii ütleski üks neist, et kodus on palju kergem rangetest reeglitest kõrvale hiilida kui välismaal. Ühelt poolt on väljas viibiva kogukonna surve tugevam ja teiselt poolt on see ainus, mis neile kodust jäänud on.
No ja samamoodi lähen ma siin Eesti ajalehti lugedes marru. Viimati vihastasin "Tallinna Rally" peale. Tõesti, ainsad, kes arvavad, et see äge on, on eestlased ise.
Teised kehitavad õlgu... Mõtle, sa tuled turistina Eestisse ja ei pea üldse oma pead vaevama küsimustega, et huvitav, mis see ja teine küll olla võiks. Nii ei jäägi muud üle, kui end kuskil purjakile juua, sest nii pagana igav on. Mina naudin turistina küll just seda, et kõik on eriline ja uus ning on kerge eksinud tunne. See kõik nühitakse rahariiviga maha.

20 aprill 2007

Aga ma sõin täna McDonaldsi juustuburgerit. Minu mäletamist mööda võtsin ma 2004. aastal Belgias mingist burgerist ühe ampsu ja ülejäänu lendas prügikasti. Täna tegi see käkk mu kõhus veel mõnda aega tiire ja süda läikis. Pähh.
Muude põnevate asjade hulgas oli täna prantsuse keele eksam. Küsiti luuletuste transkriptsiooni, tõlget ja asjasse puutuvat kirjanduslugu (romantism ja sümbolism) ja kõike seda kuuel leheküljel. Andis ikka tunda, et pole tükk aega pliiatsit pikemalt käes hoidnud.

Kalkuni unenägu

Hommik algas raske ärkamisega. Tukkusin analüüsi tunnis Brahmsi noodi taga ja siis läksin Theo juurde noodist lugema. Ta andis mulle paar Wagneri laulu. No õige ka, ega ma neid päriselt laval ju nagunii ei laula. Imeilus muusika.
Õhtul esinesin kontserdil. Laulsin kahte Wolfi lugu. Tõttöelda oli see viimase hetke valik. Ma olin ise kindel, et esinen vaid ühel kontserdil ja proovin, kuidas Mussorgski ja Faure välja tulevad. Aga siis otsustas Phyllis mu kahele õhtule kirja panna ja Rita arvas, et hea oleks siis kohe kaks kava teha. Aga eks see kõik olegi üks jänese kõrvade kulutamine, ehk siis saab lõpuks karu valmis.
Kontsert läks enam-vähem. See tähendab, et mu enesetunne oli äärmiselt kummaline (kõik värises, diafragma ka, kuigi see pole vist võimalik), ent Phyllise meelest oli kõik korras.
Pärast tegime Mihkliga linnas tiiru ja istusime lõpuks friikartulite ja kohvi taha maha. Vahepeal olevat meile ratast müüa pakutud, aga ma ei pannud jälle neid pätte tähele.
No ja nüüd ei jää ma magama. Rebecca (USA) andis kalkunitableti (kalkun teeb teid uniseks!) ja Eli (Hispaania) klaasi veini. Mida ma siis rahvameditsiinist pakkuda võiks?

17 aprill 2007

Kaks nädalat tuima harjutamist on siiski tulemusi andnud. Rita oli minuga täna vist rahul. Ju ma siis tahan tulemusi liiga kiiresti. Pahatihti unustan ka selle ära, et ennast objektiivselt hinnata on võimatu. Sain oma repertuaarinimekirja paar uut nime. Põhimõtteliselt võiks ma Rita meelest laulda kõike seda sama, mida Sarah mu ees tunnis laulab. Aga see tüdruk on pöörane, pöörane. Aga noh, võib-olla nelja aasta pärast siis.
Ta käib aina rohkem peale, et ma rohkem esineks. Mul on muidugi kolm vabandust kähku varnast võtta... Osakonnajuhataja veedab ilmselt tunde, et õpilastele kontsertide ja esinemisvõimaluste kohta käivat infot laiali saata, aga siiani olen suurema osa sellest lihtsalt kõrvale pannud. Mul ei tule pähe, et esmapilgul totrana näiva pakkumise taga võib olla midagi põnevat või sellist, kust saab kontakte ja uusi pakkumisi.

15 aprill 2007

Linnud

Ma olin siin üks päev päris elevil, sest sain oma aknad puhtaks pestud. Arvatavasti polnud neid aastaid puhastatud. Aknapesija ütles veel, et kuu aja pärast tuleb ta uuesti pesema kutsuda. Ma muidugi mõtlesin, et käib nii küll, ent nüüd on keset mu suurt akent igavene plärakas. Aken avaneb siin üles, nii et ma ei pääse seda pesema ka.
No ja siis ühel teisel päeval olin ma nii tark, et parkisin ratta kooli ees puu alla. Loomulikult oli see päeva jooksul igasugu asjadega pihta saanud. Sadula jätsid nad puhtaks, aga naaber sõitis vist püsti koju.

Suvi!

Siin on 26 kraadi sooja ja agressiivne päike. Nüüd on suvevarustust vaja: päikseprille, päiksekreemi ja mütsi.
Hommikul tassisin läpaka rõdule, õppisin prantsuse keelt ja luristasin kohvi.
Naabri aiakeses on musträstalaadne lind luuderohurägastikku omale pesa teinud. Emalind tassib sinna väsimatult vihmausse. Ma ei saa aru, kuidas tal neid nii kiiresti leida õnnestub. Ühe korra üritas ta pessa vist kartulikrõpsu tassida, aga tuli sellega sama targalt tagasi.

14 aprill 2007

Mida teha, kui midagi ei suju? Ma olen kuskilt mingi lolli harjumuse korjanud, mis nüüd laulmise võimatuks teeb. Homme lähen Ami ja RIta tundi ja lasen end klobida.

10 aprill 2007

Juba tükimat aega on kummaline olla. Terve vaheaja magasin ma sõna otseses mõttes maha. Täna käisin Ami tunnis. Kõik oli valus, mitu korda oli tahtmine öelda, et aitab küll. Lõppkokkuvõttes õnnestus tal mind kuidagi kokku korjata. Ometi ütles ta, et mulle on veel puhkust vaja. Mõnel on kohe tundlad...
Pärast seda läksin Rita juurde, kes omakorda materdas mind parajalt. Laulsin jälle Mussorgskit. See lugu on nagu sibul või mina lõputult kestuv madu. Igatahes sain pildi sellest, et naeratusega kuklas annab palju ära teha, kõrges registris tuleb ikka rinnakondiga rääkida ja ma suudan lõuga õigesti avada vaid sõrmi kõrvade juurde toppides. Ma loodan, et suudan midagi sellest tunnist nüüd alles ka hoida.

08 aprill 2007

Muna

Hommikul sain Kadrilt sõnumi, mille peale läksin tema poole mune värvima. Tegelikkuses nägi asi välja nii, et Ivo serveeris mulle eelroaks kohvi, pannkooke ja sarvesaiu ning alles pärast seda läks munade värvimiseks. Siin on elu väga lihtsaks tehtud: ostad poest munavärvimistableti, viskad selle koos munaga vette ja hoplaa!
Kuna Mehhikos mune ei koksita, siis võtsime väikse turniiri videosse. Ja Sloveenias koksitakse muna üleüldse oma pähe katki.
Kui ma olin end külas ümmarguseks puginud, tulin korra kodust läbi, panin tuulekindlamad riided selga ja läksin Ivoga randa. Sõitsime ratastega kaks tundi ringi. Rannas oli muidugi tuuline, aga kui düünide vahele läksime, oli päris mõnus sõita. Mõni düün oli nii järsu kaldega, et sealt oli üpris hirmus üles vändata. Seda vingem vaade sealt ülevalt avanes.

Siin kuulub tervituse juurde "How are you?" Eestlane küsib jällegi, et kuidas läheb. Nii läheb, kuidas lükkad. See "pisiasi" kipub mul ununema. Mitmesugused viimase nädala juhtumised on pannud mind oma elu üle järele mõtlema. Ja selle kõrval on saanud selgeks, et kui end ise veidi liigutada, juhtub palju rohkem, kui oodata oskad. Aga üldiselt peaks ma vist välja mõtlema, mis suunas ma trügida tahan.

06 aprill 2007

Poolteist vaba päeva on mu olemise juba päris heaks teinud. Eile kuulasin Cecilia Bartoli plaati "Opera proibita". Händeli, Scarlatti ja Caldara muusikaga. Sealt tahaks nii mõndagi asja laulda. Peaaegu poole plaadi materjalist moodustavad lood, mida pole varem salvestatudki.
Mu uus korterinaaber käis Bartoliga USAs tuuril. Oi-oi, kui kade ma ta peale olen. Tal on sellest reisist plaaditäis fotosid, niipea kui ta oma rännakutelt tagasi tuleb, lähen neid vaatama.

03 aprill 2007

Täna jäi esimene tund ära. Nüüd olen teki all keras ja teen kõiki neid väikseid asju, milleks varem aega polnud. Esitasin viimase Intro kodutöö, vastasin mõnele kirjale ja lugesin lehti. Nüüd hakkan laulutundi minema.
Eile laulsin grupitunnis. Nüüd on vist suunamuutust oodata. Mu hingamine on (äkki?) kuidagi imelikuks läinud. Tegelikult on võimalus, et see on alati nii olnud ja ma pole aru saanud. Eilsest tunnist õppisin seda, et kui lugu on mõlema (nii laulja kui ka pianisti) jaoks keeruline, tuleb oma rütmide ja pausidega eriliselt täpne olla. Tegelikult peab leidma tasakaalu teksti- ja noodirütmi vahel, aga ma olen nagu vares tõrvas - nokk kinni, saba lahti.

Eile tuli majanduslikult "toredaid" uudiseid. See firma, kellele ma ooperikooris tööd tegin, läks pankrotti. Ja mina olen nende sigatsemist oma rahaga ainult toetanud. Sentigi ma sealt ei saa. Mis omakorda tähendab, et euroshopper võidab :)

02 aprill 2007

Väljas on väga ilus ilm. Midagi meie mai sarnast, ma arvan. Nüüd peab küll talvejope sügavale kappi lükkama. Ma olen niigi tänavapildis nagu laplane.

Ma ei tea muusikakriitikast kui sellisest eriti midagi, ent ometi võtab taoliste asjade lugemine mu täiesti nõutuks. Kõige rohkem segab see, et ma ei saa aru, mis eesmärki see kirjatükk kannab. Kui üldse midagi, siis võiks see olla reklaamtekst, mis peaks laheolemise friike uutele jahimaadele meelitama.
No ja teiselt poolt, kui ma peaks ise midagi sama kontserdi kohta kirjutama, mida ma siis ütleks?

01 aprill 2007

Kaks õhtut olen veetnud väga erinevates seltskondades. Reede õhtul oli Nelli juures tüdrukuteõhtu. Nagu ikka reedeti, jään ma igale poole kohutavalt hiljaks. Igatahes hakkasin rongijaamast alles kell pool kümme rattaga Haagi Koplisse sõitma. Kaasa võetud kaardist polnud suuremat tolku, sest ma ei tea ju, milline on parem ja milline vasak pool. Ma pidin raudtee alt läbi minema, aga ei leidnud tunnelit. Pärast tuli välja, et ma olin sellest rahulikult mööda jalutanud, kuna see ei vastanud absoluutselt minu tunneli stereotüübile.
Nelli juures oli vahva. Istusime tühjas (vabas) toas ja ajasime tüdrukute asju. Tihti ei saa arugi, kui palju geipoiste kohalolu teemasid ja inimesi muudab. Pärast sõitsin Bettiga koju, mis oli omakorda vahva. Ma ei sõida just tihti kellegagi koos mööda pimedat linna ringi. Ja teiselt poolt ei jää ma naljalt kellegagi kahekesi.
Eile kutsus Eva mind oma hispaanlaste ringi. Võtsime siit Rebeca, uue tüdruku ka kaasa. Päris mitu tundi sai tema elust ja tegemistest räägitud. Instrumentalistidel on jällegi hoopis teised jututeemad. Lauljad ei räägi naljalt oma õpetajatest või harjutamisest või erinevatest muusikateostest. Vähemalt siin mitte ja sellest on kole kahju.