HaagisMumm

29 mai 2007

Laulueksamid

Niisiis, laulueksamil tuleb esitada neli lugu vähemalt kolmes keeles. Peale selle küsitakse ka saateta ansamblilaulu ja klaverisaadet.
Täna esinesin siis kahe ansamblikaaslase eksamil ja olude sunnil laulsime juba minu eksamipala ka ära. Enne polnudki midagi hullu, aga enda loo ajal läksin ikka päris närvi. No tule taevas appi, nagu esimest korda oleks laval!
Minu enda eksam on neljapäeval kell 12. Ma ei oskagi sellest midagi oodata. Loodan, et suudan külma närvi säilitada ja oma sõnumile keskenduda.
Täna lasti kaheksast lauljast vaid kolm ilma sanktsioonideta teisele kursusele. Välja pole veel õnneks kedagi visatud, aga praegust tulemust nüüd ka kuigi heaks lugeda ei saa.
Taolistes olukordades tekib kahtlus, et ma pole siin vist ikka kõigest päris õigesti aru saanud. Pole küll kuulda olnud, et õpetajad oma õpilastele mingitki moodi mõista annaks, et nende tulevik siin on ohus. Veelgi kummalisem on see, kui eksamikomisjon heidab õpilasele ette, et kava on liiga raske. Esimesena annab kavale nõusoleku ju õpetaja. Kes siin tegelikult vastutab?

25 mai 2007

Neljandast üheksanda juunini on kole palju tegemist. Targem oleks vist juba praegu saksa keele ja muusikaajalooga tutvust teha. Muusikaajaloost olen paar tundi puudunud ja ilmselt annab see eksamil valusalt tunda. Täna vestlesime postmodernismist ja lõpuks ajas õpetaja meid klassist välja. Muidu oleksimegi sinna arutlema jäänud. Muuhulgas tutvustati meile DJ Spooky loomingut. Muuhulgas on tunnis kõvad tegijad veel Frank Zappa ja Ella Fidgerald. Nii et ei ole midagi nii, et Schönbergiga sai muusika otsa. Kuigi jah, klassikalisel muusikal pole enam eliiti defineerivat funktsiooni ja selle kuulajaid (tarbijaid postmodernses mõttes) tuleb pigem ise taga otsida. Mul istuvad ikka sõbrad ja sugulased saalis. Tulge järgmine kordki!
Saksa keele tunnist olen rohkem puudunud, sest kaua sa ikka juudianektoote (iisraellased ise räägivad; irooniline, et nad selleks muidugi saksa keele tunni on valinud) ja Hollandi sotsiaalpoliitika ämbreid lahata jaksad.
Artiklid nominatiivist genitiivini on mulle ka iseenesest arusaadavad. See pole mitte kõigile nii lihtne. Ma ei tea, kas lingvistiliste terminite mittevaldamise või emakeelse paralleeli puudumise tõttu. Ometi neljandasse tundi sama küsimusega tulles on seal ka paras annus laiskust. Aga ega kobiseda ka ei või, muidu oled halvas nimekirjas. Eks ma siis viilin siin oma keelt töntsimaks...

23 mai 2007

Erki lubas selle peale kommentaare

Tegelikult mulle meeldib kui pinge on peal. Kui iga päev on ansambliproov, et sellega erialaeksamil (!) kenasti esineda. Kui ühe nädala jooksul on neli eksamit ja kool paneb samale nädalale veel kooriprojekti, kus tuleb neli päeva kümnest kolmeni laulda. Ja et kui samal ajal on veel Eestist sõpra külla oodata. Ja kui osakonnajuhataja ütleb, et minu tulevik siin koolis on üldse ähmane. Ja kui tuutor tuleb uue õppekavaga ja ütleb, et kolme nädala jooksul olgu valik tehtud.
Asja kehv pool on see, et nüüd olen ma loomulikult jälle haige. Laulueksamini on nädal ja kaks päeva. Ehk jõuab.

21 mai 2007

Krisse on siin

Niisiis, üritasin raamatukogu iseteenindusletis raamatud laenutada, aga ei õnnestunud. Näitasin kaardi koodi ja raamatu koodi, aga masin ütles, et seda raamatut ei saa. Viga selgus alles siis, kui infolaua tädi mu tähelepanu sellele juhtis, et tegu pole üldse õige kaardiga. Olin masinat spordiklubi kaardiga petta üritanud.
No ja pärast läksin poodi juua ostma. Ladusin raha letti ja miski pärast anti mu punane 5-sendine münt tagasi. Võtsin selle ja panin ajama. Varsti jooksis teenindajapoiss mulle järele, ise kisas: "Mevrouw, mevrouw!" Tahtis viite senti saada. Ma olevat talle enne mingeid penne pakkunud.
Ja päeva lõpetuseks käisin metsa servast nõgeseid ja ohakad trotsides lilli korjamas. Sain paar karikakart ja muud kõrt. Vohh!

19 mai 2007

Nägin Amsterdamis turiste vedavat hobust, pea norus, suu vahus ja samm lõpmatult tönts. Siiani on nii kurb.

18 mai 2007

Otsin kaksikõde. Rõõmsat ja naiivset, roosas kleidis. Krisse käiks küll. Eks.

17 mai 2007

Puhata ja mängida

6. aprillist 28. maini on siin kuus erinevat riigi- ja kirikupüha, mille puhul inimesed koju jäävad. Kummaline. Peale selle on need kas esmaspäevad või reeded. Töörütm on ammu kadunud. Õnneks ma mingeid olulisi tunde selle tõttu ei kaota.
Aga noh, üks rikas riik võib ju seda endale lubada.

13 mai 2007

Eile vaatasime lauljatega eurovisiooni. Muusikutega on asjal teine maik. Kummaline, kuidas iga musta noodi peale pistis seltskond oigama ja poole laulu peal oli ikka keegi, kes juba refrääni kaasa laulis.
Omaette tegelane oli muidugi BBC kommentaator. Ta ei paistnud kuigi heas tujus olevat. Mees rääkis vähe, ent seda teravamalt ning sarjas alatasa slaavi-balti blokki. Krisse käis talle ka ilmselgelt närvidele.
Häälte jagamisel jagunes seltskond kahte leeri: Serbia ja Ukraina pooldajateks. Ma oleks tahtnud väga näha, millise järellainetuse oleks Ukraina võit järgmisele võistlusele toonud.
Ja Venemaa tassis karja Britney'sid lavale. Fraasilõpp kohe kutsus "I am not that innocent" kaasa laulma.

10 mai 2007

"Life is reduced to tea and chatting." Nii arvas hollandi keele õpetaja. Üldistusjõuline.
Laulmisega käisin (laenatud väljendit kasutades) üle võlli. Paras käkk. Olukorra lahendamiseks laulan 1) üks jalg teise põlvele kõverdatult ja käed pea kohal sirgelt koos, 2) sirge seljaga ette kummardades, 3) käed alaseljal või 4) mingil alt kumeral ja pealt siledal asjal tasakaalu otsides.

Olen viimasel ajal püüdnud koolis ülemineku- ja lõpueksameid jälgida. Kolmanda kursuse lauljad esitavad 15minutilise, lõpetajad 45minutilise kava.
Kõik see tekitab vastakaid tundeid. Minu meelest on lõpetajate tase kaunis erinev. Ent komisjoni meelest on neist suurem osa väärt 8 või 8,5 punkti. Üks tüdruk sai 9 ja üks poiss 7. 10 ei panda nagunii.
Kolmanda kursuse lauljaid kuulates tundub, et on isegi lootust. Need, keda ma kuulnud olen, laulavad ju päris hästi. Kolme aastaga õpib siin nii mõndagi.

05 mai 2007

Ilmselt olen ma mingis punktis oma õpetajat valesti mõistnud ja nüüd on pea nädal aega harjutamiserutiin tugevasti häiritud olnud. Mul ei ole mingit tahtmist oma häält ära karjuda, aga just selline tunne on.
Neljapäevane laulutund läks suhteliselt aia taha. Eksamite tõttu tegi õpetaja uue tunniplaani. Tunnid olid lühemad ja kannatamatud õpilased tilistasid aina uksekella.
Õnneks kutsus õpetaja mu reedel tagasi. Siis saime mu probleemi rahulikult lahti harutada ja lahendust otsida. Siit on kõige olulisem meelde jätta, et kui midagi on valesti, ei tasu seda oma keskendumispunktiks võtta. Parem on teha midagi, mis kindlapeale välja tuleb ja optimistlikku suhtumist hoida aitab.
Teiseks son nüüd selge, et suures hädas võib õpetajale helistada ja lisatundi paluda, või viite minutit... Ma ei ole kunagi sellele mõelnud. Tunniväline aeg tundub justkui õpetaja oma olevat.
Kolmandaks saabus teadmine, et ma võtan oma tegemisi siin liiga tõsiselt ja see lämmatab. Nii võib üsna ruttu laulmisest villand saada.

Vahepeal olen veel paari eksamit kuulanud. Ka see noormees, kes mind enne jõule oma laulmisega nutma pani, sai eksami tehtud ja võib nüüd kooli ukse enda järel sulgeda. Kummaline on see, et kuigi tema laulmine on jõuetu, oskab ta suurepäraselt deklameerida. Ma annaks kõik jutustaja rollid talle, kahtlemata.

01 mai 2007

Sel nädalal algasid koolis lõpueksamid. Kuulasin täna kahe vanamuusikaosakonna laulja eksamit. Kuulamisrõõmu kõrval andis see hea annuse eneseusku. Need õpetajad teavad, mida nad teevad ja õpilaste pealt on seda näha.