HaagisMumm

20 detsember 2007

Peri projekt läks käima. Esmaspäeval jälgisin seitse tundi, kuidas continuo-grupp tööd tegi. Väga võimas on kuulata, kuidas kolm teorbi, lauto, spinett, klavessiin, orel, gamba, tšello, violone ja kolm harfi mängivad; kuidas nad täpselt lauljaid järgivad ja kuidas eri tämbreid otsitakse.
Täna oli minu jaoks esimene tõsine tööpäev. Tegelesime just nende lõikudega, kus minu fraasid sees olid. Kõige raskem oli häälestusega harjuda. Ma ei saa kogu sellest keemiast ikka veel aru. Keegi pole mulle kunagi seletanud erinevate häälestuste karisid. Mõnel pool peab kvinte väiksemaks viilima ja juhttoone madalal hoidma. Modernne häälestus pidavat tegelikult hoopis häälest ära olema...
Poleks ma keskaja muusika analüüsis käinud, ei teaks ma üldse, et peale suure ja väikse tertsi on olemas ka puhas terts.
Põnev, oskan ma vaid öelda.

18 detsember 2007

Paratamatult tekib taoliste lõikude lugemisel tahtmine hammast teritada. "Väiksed hääled. ... Ansambel häälestub aastatepikkuse kooslaulmise tulemusena ideaalselt ning vokaalliinid joonistuvad sõltumatutena välja seal, kus vaja. Hääled on väiksemapoolsed ja fookustatud." Mida oligi siis Hilliard Ensemble'ist oodata? Miks see ülepea nii oluline on? Või mida see lugejale ütleb? Võib-olla loevadki taolisi nuppe vaid need, kes muusikaga lähemalt seotud on... Tegelikult on see kirjatükk juba hulga parem kui varasemad.

Suuremas plaanis jääb mulle arusaamatuks, miks on vaja juba lauljatee algusest peale sisse juurutada mõtlemist kategooriates "suur hääl" ja "väike hääl". Eriti häirib mind asjaolu, et see võrdlus kõlab sama moodi kui kartulivalija monoloog: "Söögikartul, seakartul..."

13 detsember 2007

Ornamenteeritud kalkun

Selle kooliaasta kõige põnevam tund on vaieldamatult "Keskaja muusika analüüs". Hirmutava nime taga peitub ääretult põnev ja särtsakas loeng sellest, mis toimus muusikamaailmas alates ajast, kui kogu Saksamaa oli kaetud metsaga, rüütlid kappasid oma ratsudel sõjast sõtta, linnu polnud olemaski ja ainsad püsivad punktid olid kloostrid. Eestis ja mõnes siinseski loengus (mitte kõnealuses!) peetakse euroopaliku muusika hälliks Notre Dame'i koolkonda ning juhtfiguuridena nimetatakse Leotinust ja Perotinust, tegelikult aga ei sündinud ka Pariisis uuendused tühjale kohale. Ja teiseks, isegi jõuluvanast on rohkem teada kui Leotinusest ja Perotinusest. Need kaks tüüpi on pelgalt müstifikatsioon.

Viimases loengus selgitas õppejõud kalkuni näitel nelja ornamenteerimise viisi (vabas, teooriasõnavaraga ilmsesti mitte haakuvas tõlkes).
1. Burdoon - glasuuritud kalkun.
2. Melismad - lõikad kalkuni tükkideks ja küpsetad koos muu hea-paremaga.
3. Kadentsiaalne formular - kaunistad kalkuni koivad millegagi.
4. Täitmine - võtad kalkuni ja topid selle kõhu meelepäraseid hõrgutisi täis.
Nii peab see ju lihtsalt meelde jääma!

09 detsember 2007



Peale muude toredate ja kasulike asjade kingiti mulle sünnipäevaks vana lohe, lohe poeg ja kolm kaktust. See kõik oli vist vastutasuks selle eest, et ma jätsin peokutse juures mainimata, et tegu on mu sünnipäevaga.
Tegelikult läheb mu lauluõpetaja seda nägu, kui ta midagi juba viieteistkümnendat korda ütlema peab.

07 detsember 2007

Tuule kiirus on paiguti 25 m/s.

06 detsember 2007

Tule tuul ja puhu ära

Ei, enam ei ole naljakas. Täna toetusin seljaga vastu mingit posti ja ühe käega hoidsin Maarja ratast kinni, mida tuul vägisi autoteele vedas. Poleks posti olnud, oleks ise ka lennanud. Homme panen telliskivi kotti.

03 detsember 2007

Laupäeval oli mul Leideni lähedal pisikeses kirikus väike etteaste. Sealne koor kandis esimese advendi jumalateenistusel ette Bachi kantaadi. Tegu oli tubli hobikooriga. Tean omast käest, kui raske on tegelikult Bachi kooripartiisid laulda. Nad said sellega päris hästi hakkama.
Minu etteaste oli rahuldav. Ent laval tuleb ikka ette asju, millega prooviruumis tegelema ei pea. Seekord olid dirigent, tšello ja orel kõik oma tempodes ja mul oli raske muusikas orienteeruda. Rita soovitas selle peale nii heaks lauljaks saada, et võiks paremate muusikutega esineda.

Grupitunnis peedistas Rita mind päris kõvasti, ju vist õigusega. Aga ega ma ei peaks kõike nii väga südamesse võtma ka. Minu elu, minu otsused.