HaagisMumm

19 märts 2008

Mis värk on. Viimasel ajal on hiljemalt kella kaheks kogu energia kadunud. Soss.

Baroque on Stage

Ma poleks iial arvanud, et plokkflööditrio võib niivõrd ägedat muusikat teha.
Veel vähem ootasin välku ja pauku kahest klavessiinist. Metsik! Klavessiin ei ole ainult äraolevalt tinistamise pill. Need on siis tänase õhtu kaks suuremat avastust.

Eilsel lauljate kontserdil ei suutnud ma küll kuidagi paigal püsida. Ma ei tea, mis meil lauljatel viga on... Miks see asi nii kaua igav on?
Ja mõni tädi ei saa ikka aru, et kui kontserdil on 14 esinejat ja neist igaüks esitab vähemalt kaks laulu, siis pole mõtet oma nelja laulu kavasse pressida.

Üleeile küsis Rita, et kas ma ei tahaks vanamuusika osakonda astuda. Ei taha vist.

11 märts 2008

Täna pidin koolist koju jalutades maha kükitama, kuna muidu oleks tuul mu autoteele kandnud.

Muidu kulgeb kõik plaanipäraselt. Valmistun Eric Mentzeli meistrikursuseks. Teemaks on Codex Montpellier. Tegu on 13. sajandi motettidega (2-, 3- ja 4-häälsete lauludega). Kõige põnevam on asja juures see, et töö käib käsikirjast (tegelikult küll käsikirja koopia koopiast).
On olemas transkriptsioonid, millest me lood ka selgeks õppisime, ent edaspidi tuleb transkriptsiooni käsikirjaga võrrelda ja küsitavused ise üles leida. Kui ma poleks oma partiid täna transkribeerida püüdnud, poleks ma vast kunagi teada saanud, et ülespidi saba tähendab frankoonia noodikirjas "semi-brevist" ehk meie mõistes veerandnooti. Sellega saab suur hulk probleeme vast lahendatud.

09 märts 2008

Ladina keel

Kes oleks võinud arvata, et ma siin lauluõpingute raames ladina keele tõlkimisega tegelema pean. Keskaja muusika analüüsis anti terve traktaat kätte ja kästi lugeda. Tegu on inglastele mõeldud prantsuse keele õpikuga.
Tigu roomaks ka need read kiiremini läbi kui ma tõlkida jõuan. Esiteks pole pedas õpitud ladina keelest mitte midagi meeles, ent selle vastu aitavad veebisõnastikud ja ladina keele morfoloogia analüsaator. Hullem on sõnavara endaga, päris paljut ei õnnestu mul leida. Lisaks sisaldab tekst vana inglise keele ja vana prantsuse keele katkeid.
Muidu poleks ju viga, aga selle teksti põhjal tuleb laulu hääldada. Esialgu suhtun oma töötulemustesse skeptiliselt, sest ähmase ettekujutuse puhul on väga kerge endale meelepäraseid mõtteid teksti sisse lugeda. Õnneks on olemas õppejõud, kes kõik vead parandab.
Igatahes pean taaskord tõdema, et mulle meeldib hullu pööra tõlkida.

04 märts 2008

Vahepeale on mahtunud terve hulk sündmusi. Eelmisel nädalal oli meil koolivaheaeg. Oligi juba aeg. Mulle ei mahu enam pähe, kuidas Eestis sai jõulust jaanipäevani puhkuseta koolis käidud.
Igatahes esimene tähtsam üritus oli Vabariigi aastapäeva tähistamine Amsterdamis Silvia juures. Sõime kartulit ja kiluleiba. Lisaks oli veel kama ja Vana Tallinnat. Igavesti armas oli üks õhtu ainult eestlase keskel veeta.
Järgmisel päeval oli Eesti saatkonna vastuvõtt Haagis Niuwe kerk'is. Esinesid "Ellerhein" ja Hortus Musicus. Kava oli armas ja mitmekesine ning kontsert ise üldplaanis hoogne. Konkureeriva firmaga ei saa küll igas asjas nõustuda, aga lõpuks on maitsed erinevad ja igaühe enda otsustada, mis siis muusikas välja tuua.

Edasi viis tee Milanosse. Läksime Maarjaga Helenile külla. Ööbisime tema juures armsas "geto"-korteris. Peale muude elas seal veel kass Brutus, kes meie külastusest veidi ärevaks muutus ja nurjatusi korda saatis.

Ainult Milano jaoks on neli päeva küll liiast, kui ei ole just tahtmist ja võimalust end ogaraks ostelda. Moepealinn ju ikkagi... Linn ise on suur ja hall, päris kole ei paindu keel ütlema. Jalutasime ringi, vaatasime lossi ja katedraali, külastasime kommunismihõngulist maalinäitust, sõime jäätist, käisime poodides ja pitsat söömas. Mina käisin veel pillimuuseumis, mis tegelikult kujunes minu jaoks kõige huvitavamaks sündmuseks. Pilk kastist välja.
La Scalas tasub igatahes ära käia, mida iganes nad seal ka siis ei mängiks. Pileti saab teatri kõrvalt kaks tundi enne etenduse algust 12 euro eest. Meie vaatasime Bergi "Wozzeckit". Kuulasin seda kunagi muusikaajaloo eksami tarvis plaadilt ja tol hetkel ei suutnud ma koledamat ooperit ette kujutada. Suures saalis lavastatult oli mulje sootuks teine. See muusika polegi nii kalk ja kokku pressitud nagu varem tundus. Loomulikult olid dirigent, lauljad ja orkester suurepärased. Nüüd ei tundugi see maailm enam nii kättesaamatu ja muinasjutuline.
Viimasel päeval kondasime Como järve ääres. Seal nägi natuke ka stereotüüpset Itaaliat: kujukesi, kaunilt kujundatud aiakesi ja fassaade, kitsaid külatänavaid, treppe, mägesid ja imeilusat vaadet järvele.
Üldiselt jõudsin Itaalias palju mõelda. Mõned asjad said selgemaks, mõned uued mõtted tulid ja üldse oli see paras õppetund.

Nüüd olen koolis tagasi ja kalender täitub hirmuäratava kiirusega igasugu ettevõtmistega. Palju põnevat on ees. Et sellest ka rõõmu tunda, tuleb hoolikalt planeerida.