HaagisMumm

18 detsember 2007

Paratamatult tekib taoliste lõikude lugemisel tahtmine hammast teritada. "Väiksed hääled. ... Ansambel häälestub aastatepikkuse kooslaulmise tulemusena ideaalselt ning vokaalliinid joonistuvad sõltumatutena välja seal, kus vaja. Hääled on väiksemapoolsed ja fookustatud." Mida oligi siis Hilliard Ensemble'ist oodata? Miks see ülepea nii oluline on? Või mida see lugejale ütleb? Võib-olla loevadki taolisi nuppe vaid need, kes muusikaga lähemalt seotud on... Tegelikult on see kirjatükk juba hulga parem kui varasemad.

Suuremas plaanis jääb mulle arusaamatuks, miks on vaja juba lauljatee algusest peale sisse juurutada mõtlemist kategooriates "suur hääl" ja "väike hääl". Eriti häirib mind asjaolu, et see võrdlus kõlab sama moodi kui kartulivalija monoloog: "Söögikartul, seakartul..."