HaagisMumm

25 september 2006

Pea laiali otsas

Olen täna nii üalju mõttetusi korda saatnud, et hakkab lihtsalt kurb. Kõige rohkem on kahju grupitunnist, kuhu ma ei jõudnud. Õigemini jõudsin, aga valesse ruumi ja tegin selle põhjal otsuse, et tund jääb ära. Hommikul kirjutasin veel õpetajale, et tulen kindlasti. Sellega seoses läks luhta ka teine katse prantslase jahil. Kõik puha minu oma süü.
Täna sain neljanda, parandatud versiooni tunniplaanist, mille järgi olen instrumentalistide rütmikast ikkagi lauljate rütmikasse tagasi tõstetud. Aga sellele ajale planeerisin ma hoopis meistrikursuse.
Hommikul kell 9 helistati mulle kohalikust macipoest ja öeldi, et mu Eestist ostetud arvutit saab ainult Eestis remontida. Andsid mingi numbri ka, kust võimalikke lahendusi uurida, aga üldiselt palusid oma näritud õunale järele tulla. Kuna numbrile keegi ei vastanud, uurisin, mida Eesti esindus arvab. Ütlesid, et vale puha ja soovitasid võlusõnu, millega itimehi tööle ergutada. Võtsin ette pea tunnise jalutuskäigu läbi linna. Kui poodi jõudsin, olid nad seal jõudnud välja uurida, et tegelikult saavad nad mu arvuti parandatud küll, aga selleks on vaja eritellimust. Nii et läheb oodatust kauem aega. Selle peale jalutasin pool tundi kooli tagasi.
Head meelt teeb see, et kuulasin Bizet' laule ja Gérard Grisey teost "Quatre chants pour franchir le seuil".