HaagisMumm

22 november 2006

Ma olen ülimalt rahul, et Rotterdami ja Amsterdami nii suurepäraseid lauljaid tuuakse.
Eile kuulasin Ben Heppnerit. Ta on üks kuulsamaid Wagneri tenoreid. Tegelikult ei torganud tema puhul nii väga kõrva, et ta tenor on. Tema hääl lihtsalt voogas üle saali olenemata registrist.
Aplaus oli meeletu. Ben tegi veel kaks lisalugu. Aga kui viimaks oli näha, et rahvas ei mõtlegi aplodeerimist lõpetada, võttis ta lihtsalt kontsertmeistri endaga lavalt kaasa. Seega lubati ka orkester lavalt maha.
Tänane päev on aga loid mis loid. Keegi geenius on mu solfi pannud hommikul kella üheksaks. Täna ei teinud ma kahjuks noodijoontelgi vahet, rääkimata siis veel mingite laskuvate kvintide uundamisest tempos "presto".
Sellele järgnes anatoomia ja foneetika tund, kus meile anti järjekordne lahmakas paber pea läbilõikega. Sain teada, et pea keskel aju all on veel üks õõnsus. Selle pärast mõned õpetajad ütlevadki, et laula kuklasse või selja taha või nii.
Ja et me end liiga hästi ei tunneks, näidati järjekordselt videot häälepaeltest. Mul hakkab küll iiveldama selle peale. Reedel tuleb kooli häälearst ja siis vaadatakse kõik uued õpilased ka üle ja soovijad saavad seda koledat pilti ise ka näha.