HaagisMumm

03 detsember 2006

Ami

Täna õhtul oli mul tund Rita, Ami ja pianistiga. Tegin Cleopatra aariat "Piangero la sorte mia..." Händeli ooperist "Julius Caesar".
Selge on see, et kui muud asjad pole elus korras, siis tuleb laulmine ka hulga raskemalt.
Nagu eelmiselgi korral, nii pidin ka täna lihtsalt oma teksti ütlema. Vahe oli selles, et kui eelmisel korraal oli mul röökimise tunne, siis täna ütlesin lihtsalt eriti aktiivselt teksti. Nii kui ma hetkeks end unustan, nii läheb kõik järgnev aiataha. Reegel on see, et rasked kohad tulevad tavaliselt kergemini välja kui lihtsad. Lihtsates kohtades omakorda kaotad valvsuse ja teed vea, mis ilmneb alles mõnel kõrgel noodil või fraasi lõpus.
Ja kui laulmine nii lihtne on, nagu tänases tunnis, siis mis ometi takisab seda mul iga sekund, iga minut, iga tund tegemast?