HaagisMumm

28 jaanuar 2007

Kus mu kannel on?

Kaia Urb ja Heiki Mätlik Haagis. Kaia võib oma häälega teha küll kõike, mis iganes pähe tuleb. Kõik oli nii loomulik, otsekui kuuluksid need helid igavesti sellesse ruumi, sellesse aega; ilma ühegi küsimuse või kahtluseta. Samamoodi ei olnud kõhklusi muusikute omavahelises suhtlemises. Kõik on teada ja täpselt nii loomulikult see kuulajani jõudiski.

Pärast läksin Juani sünnipäevale. Seltskonnas oli minu jaoks vaid paar tuttavat ja siis terve hulk mehhiklasi. Kell kakstist võtsid mehhiklased oma rahvapillid (kolm tillukest, ent valju häälega kitarrilaadset pilli, tamburiini ja veel mingd kõristid) välja ning hakkasid mängima ja laulma. Kaks venda pidasid seal dialoogi, vahepeal laulis kolmas ka. Ilmselt oleks nad hommikuni lällanud, aga naabritehirmus piirduti paari looga. Päris ehe värk! Seejuures on nad kõik löökpillimängijad.