HaagisMumm

25 märts 2007

Mul polegi nädalavahetuse tunnet. Läksin kella kümneks kooli ja kuulasin natuke Jill Feldmani grupitundi. Nad räkisid 17.-18. sajandi Prantsuse muusikast ja selle hääldusreeglitest. Vanamuusikutel on ikka päris keeruline elu. Kõik on ähmane, vähe on kindlalt teada. Nii palju on teada, et lieson oli sel ajal kohustuslik (välja arvatud sõna "et" järel), r-i põristati ja et silbid jagati pikkuse järgi kolmeks: lühikesed, pikad ja midagi vahepealset.
Pärast seda harjutasin 2,5 tundi. Proovisin kohe mõnda Jilli ideed. Õhupalli nipp tundub päris asjalik. Idee ise ei ole mulle võõras - kujutada end suure ja elastse õhupallina -, ent teostuses tundsin erinevust küll. Väga lihtne on end lõdvaks lasta ja loota, et "keegi teine" teeb mu eest töö ära. Aga ei tee, teps mitte.
Üldse olen ma praegu emotsinaalses lohus. Ja teade, et teisipäeval jääb mul jälle (st teist korda aasta jooksul) tund ära, ei tee mu tuju kuidagi paremaks. Ma ei saa tundi tagasi ka :(