HaagisMumm

31 juuli 2007

Suvekool on mu päris ära väsitanud ja tahaks juba jälle puhkama. Et aga tunnistus kätte saada, tuleb kaks eksamit teha. Üks neist on ikka paras pähkel. Ma ei ole päris valmis itaalia keeles lingvistikat õppima. Ma võin kuulata ja põgusalt konspekteerida, aga itaaliakeelsete vastuste andmisega jään jänni. Olen nüüd internetist lünkadele täidet otsinud ja püüdnud endale arusaadavaid lauseid moodustada. Alla ma igatahes ei anna. Tunnen juba, kuidas teadlasemutt mus pead tõstab, aga talle jäävadki vaid suved. Igatahes on mul jälle suur tahtmine selle keele valla päästmise kallal tegeleda.
Keeleeksamiga on omaette keeruline seis. Iseenesest pole ma sel kursusel midagi põhimõtteliselt uut teada saanud, ent samas olen teada saanud palju rohkem keele kui sellise funktsioneerimisest ja kasutamisest. Mis kasu on grammatiliste vormide moodustamisest, kui ma neid teadmisi enda kasuks ei oska pöörata? Just selle viimasega on siin vaeva nähtud. Loodan, et saan eksamil ka hakkama.

Neljapäeval sõidan Belgiasse maailma kammerkoori. Professionaalsus pressib igast otsast peale. Esiteks on proove ainult/isegi kolm päeva, kokku 24 tundi, muusikat ennast on pea kahe tunni jagu. Teiseks saadeti pool materjalist pooleteise nädala eest, osa eile ja osa saame kätte kohapeal. Õnneks on Hollandis solfist ikka nii palju kasu olnud, et noodist lugemine on mul juba ladusam. Samuti olen õppinud mõningaid harjutamise nippe, mis nüüd nii suure materjali omandamisel kindlasti ära kuluvad. Tunnen ainult, et saksa keele hääldamisest on mul ikka väga ähmane arusaam. Konsonantidega on asi selge, aga need vokaalid, vokaalid... Saksa keele õpetaja rääkis ikka alatasa mu soome a-dest :D Ilmselt tuleb see punkt rasvaselt järgmise aasta plaanidesse märkida.