HaagisMumm

24 september 2007

De Tijd

Hoolimata koorisisestest konfliktidest saime esinemise eest lauluosakonna juhatajalt ikkagi kiita. Ju siis saali kostis midagi muud, kui laval toimuv aimata lasi. Esimene kontert oli Rotterdamis ja teine Maastrichtis. Rotterdami laval olles oli küll ohhoo-tunne. Olen ju seal nii mõndagi väga head lauljat kuulnud.
Pool koori oli kuidagi haiglane ja mõni puudus üldse. Veel viimasel hetkel tehti häältejagamises muudatusi. Üks laulja läks mõlemal korral pärast 20 takti lavalt minema (tema oli küll terve). Nii et ei olegi nii enesestmõistetav laval 40 minutit seista.
Maastrichti minek oli omaette lugu. Kuna rongidega olid jälle keerulised lood, otsustasime autoga minna. Kristina laenas väga pisikese helelilla auto ja sinna me end kolmekesi pakkisimegi. Auto tegi küll koledat häält, aga võttis 120 ikka välja. Sellegi poolest kulus sõidule kolm tundi. See-eest oli lm imeilus, autos tapvalt palav ja seltskond lahe. Kolm asja, mis selle päeva meeldejäävaks tegid.
Maastricht on imeilus linn. Inimesed on teistsugused, majad on veidi nagu Belgias. Kesklinn oli täis kalleid butiike ja kenasid kohvikuid jõe kaldal. Sinna peab tingimata ühel kenal päeval tagasi minema!