HaagisMumm

14 september 2007

Unisoon

Ma olen Eestis heade koorilauljatega ja asjaliku dirigendiga ära hellitatud. Mitu päeva käivad juba Andriesseni teose "De Tijd" (Aeg) proovid. Muusika on kirjutatud kaheks jagatud sümfooniaorkestrile ja naiskoorile. Lugu ise on mitmeski mõttes problemaatiline. Teksti on mõne lause jagu, ent selle välja ütlemine võtab aega 40 minutit. Silbid on lihtsalt niivõrd pikaks venitatud. Siit tulevadki karid.
Nagu selgub, on ühte nooti väga raske pikalt hoida, räkimata siis veel unisoonist. Helilooja soovil peab see enamasti olema pianos ja vibraatota. Lauljate hääled ei sulandu ja kord juba madalat nooti on võimatu õigesse kohta tagasi saada.
Lisaks sellele ütlevad koorid silpe vaheldumisi. Kuulajani peaks tekst ikkagi sõnadena jõudma. Silpide ajastamine on aga väga keeruline, rääkimata veel kahe koori omavahelisest sulandamisest. Tihtipeale tuleb üle anda ühte ja sama helikõrgust.
Kuigi kooripartiid on võrdsed, on esimesse koori paigutatud kerged sopranid ja teise koori suurema häälega sopranid ja aldid. Kokku on nagu ehitusplats: kraana ja buldooser. Parema partiide jagamisega ja lauljate läbimõeldud asetusega oleks võinud juba palju asju lihtsamaks teha.