HaagisMumm

06 oktoober 2007

Kassikontsert

Viimased ajal olen jälle rohkem muusikat kuulama hakanud, elavat muusikat. Eelmisel nädalal kuulasin kolme lõpueksamit. Nii hiinlanna kui ka korealanna said kevadiste lõpetajatega võrreldes ebaausalt madalad hinded. Mitte, et need nüüd nii kehvad oleks olnud (7 ja 8), aga kui panna kõrvuti kaks seitset ja kaks kaheksat, siis need tüdrukud siin olid paremat väärt. Hiina tüdruk läks repertuaariga veidi alt. Tal on imeilus kõrge register, ometi laulis ta suurema osa kavast kesk- ja alumises registris. Korea tüdruk oli minu meelest küll suurepärane, ei teagi, mida komisjon talle ette heitis.
Kolmas lõpetaja, kontratenor Maarten, kes on juba praegu nõutud artist, sai 9. Kõik oli ilus ja puhas, aga ta ei võtnud mitte ühtegi riski, ei ühtegi tehniliselt krõbedamat lugu. Ma ei näinud ühtegi emotsiooni. Kogu kava oli vanamuusikast, st Monteverdi, Händel, Vivaldi, Gluck, ja ma ei kuulnud mitte ühtegi ornamenti. Lõpuks oli lihtsalt igav. Ma nägin laval nii paljut, mida mulle ja kaasõpilastele ette heidetakse...
Üleeile käisime sõpradega Rotterdamis Tania Kross'i kuulamas. Uskumatu, aga tema madala registri pianod on kõlavamad kui kõrgregistri forte. Ilmselt on see tehniline küsimus ja jääb üle vaid oodata, millal ta ka kõrgemad noodid vabaks laseb. Tal tasub silm peal hoida.

Eile õhtul oli koolis ühe helilooja lõpueksam. Esitati tema džässooperit. Orkestratsioon oli isegi põnev. Sisu ja muusika ühtivus tekitas vahel küsimusi, aga las ta olla.
Laval oli kuus lauljat: kolm meest ja kolm naist. Laulupartii oli võimatu. Seda just meloodia ja teksti ühtivuse mõttes. Pea-aegu alati töötas muusika rütm teksti rütmile vastu. Ometi peab ütlema, et üks sopran suutis sellest üle olla ja ka suhteliselt sisutu teksti juures lugu rääkida. Too magistriõppe tudeng mu seal ärkvel hoidiski. Samas tõestab see, et igava esituse juures on vähemalt pool süüd lauljail endil.
Ooperile tagasi mõeldes poleks ma ise iialgi sellise librettoga projektis osalenud. Tekst rääkis küll armastusest, petmisest, eneseimetlemsest, lõbujanust ja hukutavast kirest, ent sisu ja järjepidevust oli seal sama palju kui end väga purju joonud murtud südamega tegelase halas.
Kokkuvõttes mulle see ooper ei meeldinud, ent ometi olen sellest juba terve päeva mõelnud. Ma arvan, et Korea päritolu heliloojal on väga raske kirjutada siinsele maitsele. Ometi oli ta väga viksilt põiminud teosesse ooperile iseloomulikke jooni: kolm tegelastepaari, aariad, duetid, ansamblid, retsitatiivid, sassis suhted ja positsioonide pidev ümbermängimine.

Kõige lõpuks oli öösel kell neli mu akna all kassikontsert. Kaks isast pidasid ägedat vaidlust. Lõpuks ei pidanud mu närv enam vastu ja sekkusin kolmanda osapoolena.
Kass: "Mjaaaaaaaaoooouuuu"
Mina: "Psst!"
Kass: "Mjau"
Mina: "Tššššššššt!"
Selle peale hiilis üks kass minema ja mõne aja pärast pistis ka teine plagama.